Sorteeri:

Tiim

/

Ülesanne

Elva Gümnaasium / Elva Männikasvud

Ülesanne #3a: Suurushullus

Mõõtke koolimaja ära.

Marko Pihlik
Deimo Sarapson
Arvi Laidvee

Elva gümnaasiumi maja sai aasta tagasi uue ja ilusa fassaadi, sellest tulenevalt ei saa me mõõta üksikult paneeli, mis enne remonti oleks olnud täitsa võimalik. Ka sammudega ei saa me mõõta, sest turvaline piirdeaed, mis on ehitatud ümber jalgpalliväljaku, jääb sammude lugemisele ette.
Otsisime veel võimalusi ning leidsime, et mõõdame oma koduklassi ära, seejärel teisendame koolimaja ümbermõõdu samadesse ühikutesse. Kuna me asume eesti keele ja kirjadusklassis, siis mõõtühikuks on raamatud.
Klassi mõõtmiseks võtsime järgmised raamatud: M. Väljataga “Kirjandus ja selle liigid” 17,0 cm, A. Nahkur “Kirjandus realismist postmodernismini” 16,5 cm,“Maailmakirjandus 2.osa” 14,5 cm, S. Nootre “Kirjanduse kõnekus II osa” 21,0 cm ja E.Kraut jt “Eesti õigekeel” 17,0 cm. Sättisime raamatud laudadele üksteise kõrvale ja teostasime mõõtmist. Tulemuseks oli klassi ümbermõõt 163 raamatut, millest “Eesti õigekeelt” oli 69 eks, “Kirjandus realismist postmodernismini” 24 eks, “Kirjanduse kõnekus” 32 eks, “Kirjandus ja selle liigid” 21 eks ja “Maailmakirjandus 2.osa” 17 eks.
Oma kooli ümbermõõdu leidmiseks kasutasime maja plaani, mille saime ehitajalt. Mõõtsime ära koolimaja ümbermõõdu, milleks saime 2282 raamatut, kus “Eesti õigekeelt” on 966 eks, “Kirjandus realismist postmodernismini ” 336 eks, “Kirjanduse kõnekus” 448 eks, “Kirjandus ja liigid” 294 eks ja “Maailmakirjandus” 238 eks.
Koolimaja kõrguse mõõtmisel jäime kindlaks oma mõõtühikule, mis on raamatud. Raamatute hulga määramisel kasutasime laudimeetrit. Laudimeeter, lühend lm (ingl. linear metre of shelving), on raamatute hulga mõõtühik riiulipinna pikkuse kaudu ning 1 laudimeeter on 1 meetri pikkune keskmiselt 26 cm sügav, 37 cm kõrge ja mahutab keskmiselt 35 köidet raamatuid. Koolimaja kõrguseks saime 459 eks.


Ülesanne #2a: Inimvaatlus

Avastage seosed inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel.

Marko, Arvi, Deimo

Meie töö sisaldab kehaasendeid teatud olukorras ja eriline tähelepanu jääb kätele. Igas situatsioonis tundub kätte asetus alati erinev. Oma joonistustega proovime selgitada nende tähendust.

Näiteks esimesel joonistusel on näha kuidas me tavaliselt saisame seljakott seljas, vesteldes õpetajaga või raamatukoguhoidjaga, ning otsime kuhu käsi hoida, sest käed taskus pole meie arvates viisakas.

Teine joonistus kirjeldab istumist matemaatika tunnis. Antud asend on juba päris tunni lõpus, kus pea vägisi vajub kätele.

Kolmas joonistus väljendab aega, kus saab olla iseendaga, vaade kaugusse tekitab vabadus tunde, soov küünarnuki tundele ja seotud kätele.

Joondu, valvel, vabalt, rivitult! Siin pildil on koolipäeva lõpp - seega rivitult. Käed justkui libisevad taskusse puhkama.

Kommenteerivad:

Anne Tamm-Kivimets

Olete fookuse seadnud käte asenditele, väga hea point. Käed väljendavad päris palju inimese meeleolu ja on kehakeele üks oluline osa. Ilmselt saate selle lähtekohaga ka edaspidi oma kooliruumi kujundamise juures arvestada, eriti kui selle teema kohta juurde uurida. Mulle meeldivad ka teie joonistused, eriti kaks viimast, mis on väga tõetruud ja väljenduslikud. Selgitused piltide kohta aitavad neid ka paremini mõista. Aitäh!


Ülesanne #1: Tere!

Valmistage oma tiimi tutvustav liikuv gif-pilt koolimaja heas või põnevas kohas.

Arvi Laidvee, Marko Pihlik ja Deimo Sarapson

Elva on männilinn. Elvas on kool - see on nagu üks tugev mänd, meie tiim tema kasvud - Männikasvud.

Kommenteerivad:

Moonika Maidre

Väga armas ja südamlik sissejuhatav tekst. Olete mänginud erinevate kaadrite ja võttepaikadega. Katsetamine on kogu loovtöö alustala. Samas teie töö puhul tundub, et oleks piisanud ka ainult kaadritest, kus seisate männi ees kordamööda ja tagant tulevad käed (võrsed). Oma tekstiga lihtsalt lõite nii tugeva sisu juba. Aga katsetamine ja tegemislust käivad asja juurde. Ja päikseline männituka alune loob eriti toreda mõnusa keskkonna. Tore päikseline teos!